Remonditööd 2016. aastal

Jaanuar

Uue aasta alguse 3. jaanuaril 2016 kogunes koguduse nõukogu ja otsustas astuda kaaluka sammu ning ette võtta Eesti suurima oreli remontimise. Kaarli kiriku Walcker-orel on ehitatud 1923. aastal Saksamaal. Sellel on 84 registrit ja üle 5000 vile, millest suurimad on 6 meetrit pikkused ja väikseimad vaid mõne sentimeetrised.

Küllap on paljud lugejad aastate jooksul tähele pannud, et ikka ja jälle räägitakse oreli remondist või et orel on korrast ära. Ilmselt on tekkinud küsimusigi: „Mis see orel siis nii erilist on, et seda ei saa korda tehtud?“ või ka „Orel teeb ju häält küll, mis nad kurdavad!“. Mõlemad mõtted on omamoodi õiged. Korrast ära orelit võiks võrrelda lekkiva katusega. Kui on hea ilm, siis pole nagu vigagi, aga kui sadama hakkab, siis laseb igalt poolt läbi.

Orel on muusikariist ja ehitatud emotsionaal- se elamuse tekitamiseks. Kiriku oreli oluline roll on ka võimsa koguduselaulu toetamine. Muusikariistana on oreli olulisim parameeter helikvaliteet. See tähendab, et viled peavad tegema õiget häält, et organist saaks neid õigel ajal helisema panna ja tekiks muusika. Vilede helisema panemiseks on orelikapis üsna suuremõõtmeline puidust mehhanism, mis juhib tuult viledesse. Liikuvad ja suurt õhutihedust nõudvad süsteemid on kaetud nahaga, tuule edastamiskanalikesed valatud tinast. Kõik materjalid mõjutavad üksteist. Puit paisub ja kahaneb vastavalt õhuniiskuse muutumisele. Suurte kliimamuutuste puhul ei kompenseeri nahktihendid puidu muutumist. Selles olukorras oleks vaja kruvidest juurde pingutada. Paraku on raudkruvid roostes, sest on keeratud läbi sooladega pargitud naha. Keeramisel murduksid need pooleks ning olukord läheks veelgi hullemaks. Raskest tinast ühendustorud püüavad vaatamata tugevale toestusele konstruktsioone oma massiga ikka maapinnale lähemale tõmmata, mis omakorda puiduliiteid lahti kangutab. Tuhanded funktsioone lülitavad membraanid ja lõõtsakesed on läbi kulunud. Viled, mis kõla tekitavad, on arvestatud töötama kindla koguse stabiilse tuulega. Kui osa tuult läheb pragudest kaotsi, siis on tea- tud maani võimalik vilede häälestust korrigeerida. Kui seda tuleb teha väga tihti, hakkavad viled katki minema, sest majanduskriisiaegsed tinaviled tehti väga õhukesest plekist. Seda kõike kroonib korralik tolmu- ja tahmakiht, mis suure järjekindlusega orelisse koguneb.

Nüüd on jõudnud kätte aeg teha orel jälle korda. Viled tuleb välja tõsta, puhastada ning remontida. Roostetanud kruvid lahti kuumutada. Membraanide ja lõõtsakeste nahkosad välja vahetada, vildist summutajad uuendada, liited tihendada ning panna kõik jälle kokku ja viled õigele kõlavärvile ja toonile sättida. Tööde tulemusel peab orel kõlama taas puhtalt, ilma kahinateta ja tõrkumata, olles kõigi oma võimalustega organisti kasutuses koguduse rõõmuks ja Jumala auks.

Kaarli kiriku orelit on aastakümneid regulaarselt hooldanud kohalikud meistrid. Suure remondi kavandamisel oli algselt mõte leida töövõtja välismaalt, sest kohalike töö võtaks rohkem aega. Saksa ettevõtte Schef er oleks Kaarli kiriku oreli viinud remontimiseks Saksamaale ja mitu aastat tagasi oli sakslaste töö hinnaks määratud kokku 400 000 eurot. Selline summa käis kogudusele siis ja ka praegu üle jõu.

Nüüd jõuti aga äratundmisele, et kohalike meistrite kogemused on väga head, mida tõestavad Kaarli kiriku oreli erinevad korralikult tehtud etapiviisilised ja püsimajäänud remondid. Seekord on tööde maht suurem ja kindel plaan on korda teha terve instrument, alustades varem remontimata osadest: mängupuldist ja esimese manuaali tuulepõhjadest.

Töid alustab Mäeväli Orelitöökoda OÜ 11. jaanuaril ja esime- si tulemusi näeme juba ülestõusmispühadel ja suvel. Tööd on mahukad ning lähevad kokku maksma kokku ca 250 000 eurot. Remonti teostatakse etapi kaupa. Käesoleval aastal on plaan remontida oreli mängupult ja I manuaal. Koos oreli remondiga on soov ära teha ka kiriku lääneseina ja oreli kohal oleva lae värvimine. Kokku läheb lae ja seina värvimine maksma ca 20000 eurot ning oreliremondi I etapp ca 80000 eurot. Hetkel on kogudusel oreli remondiannetusi kogunenud ca 59000 eurot (millest 10000 € osteti digiorel), Riigieelarvest on saadud toetust ca 30 000 eurot. Seega saame töid küll alustada, aga kogu projekti lõpetamiseks on meil puudu orienteeruvalt 190 000 €.

Remonditööde alustamise ajal saadab koguduselaulu digiorel. Soovime meistritele püsivust viia ettevõetud töö lõpuni. 

_________

Nädalad on jaanuaris läinud väga kiirelt. Oreli remondi algusega vajasid kõik veidi harjumist, aga nüüd juba töö laabub. Kuna oreli remondiga samale ajale kavandati ka kirikusaali lääneseina ja oreli kohal oleva lae remont, siis tuli algset plaani oreli remondi osas pisut kohendada. Seinte ja lae remontijad ei teadnud, kui keerukaks osutub oreli kohale pääsemine. Kaaluti tellingute paigaldamist orelikapi sisse. Seda võimalust silmas pidades otsustati orelist eemaldada enamus esimese manuaali vilestikust, kokku oma 2200 vile, et kaitsta neid võimaliku kahjustumise eest kirikusali remondil. See tingis vajaduse leida neile viledele turvaline manööverpind. Mahavõetud prospektiviled hoiustasime tornialuses ruumis oreli kõrval, sinna tehti spetsiaalsed toed vilede hoidmiseks. Ülejäänud viledele valmistasime puidust virnastatavad restid ning ladusime viled nendega orelikapi sisse varjulisse piirkonda. Edasi järgnes tuulepõhjadest membraanide ning mängupuldilt klaviatuuride eemaldamine. Klaviatuure remonditakse Tapal asuvas töökojas. Hetkel käib esimese manuaali klahvidele uute katete paigaldamine. Vanad katted olid suurel määral katki murdunud, nende taastamine ei olnud võimalik. Klahvidele on paigaldatud uued tekstiilpolstrid ja tehtud värviparandused. Paralleelselt otsisin võimalust purunenud registrinupukeste asendamiseks. Õnnestus leida plastivalu töökoda, kus valatakse uued nupud vanade eeskujul puuduvate asemele. Terved nupukesed jäävad edasi kasutusse.

Suur ja mahukas töö oli rõdu kolimine ja orelikapi katmine, mis sai ühisel jõul lõpuks tehtud. Loodetavasti katsime oreli piisavalt ja kahjustusi ei teki.

Mitmes jaos oleme Saksamaalt saanud vajalikke nahku pneumaatika lõõtsakeste ja membraanide katmiseks. Nahku kulub kümnete viisi ja ruutmeetrite kaupa. Kuna töö all on mängupult ja osa vilestikust, siis tuli viled mõõdistada, et osata tellida uued viled, millega asendada omaaegsed asendusviled.

Kirikus on töötingimused seinte piiritusega pesemise tõttu raskendatud ja oleme töötanud Kuusalus asuvas ateljees, kus käib lõõtsakeste puhastamine vanast nahast ja uute nahkade paigaldamine. Kohe kui kiriku seina ja lae remonditööd jõuavad rahulikumasse faasi, saab alustada oreli puhastamisega ning mängupuldi releede korrastamise ja uute lõõtsakeste paigaldamisega. Loodetavasti suudame püsida graa kus ja mängupult saab taas töökorda ülestõusmispühadeks. 

Veebruar

Veebruaris jätkusid oreli remonditööd, millest võiks eraldi suuremate töödena esile tuua klaviatuuride remonti.

Esimene manuaal sai tervenisti uued valged klahvikatted, ülejäänutel asendati katkised katted.

Klaviatuuride juures remonditi polstrid ja süsteemid. Korrastati registritahvlid ja kaks nädalat oli usinasti ametis puusepp Danel, kes korrastas mängupuldi ümbrise ning tegi vajalikke puidutehnilisi parandusi.

Jätkuv töö on olnud kiillõõtsade nahatamine, millest sai tehtud ka väikesed videotutvustused (levivad FB-s) ning algust on tehtud lõõtsade orelisse liimimisega. Kopliaparaadi lõõtsad on paigaldatud, ees seisab aparaadi regu- leerimine.

Suur töö on vilemembraanide puhastamine, mida jätkub veel mõneks ajaks. Algust sai tehtud membraanide uute materjalide komplekteerimisega.

Hollandis on alanud puuduvate vilede valmistamine, vastavalt kokkuleppele peaks uued viled valmima aprilli lõpuks.

Märts

Märtsis jätkusid Walceri oreli kapitaal-remonditööd. Orelilt võeti remondiajaks paigaldatud katted maha, paigaldati ristid ja puhastati prospekt. Tööd teostati tõstukilt.

Tehtud töödest võiks eraldi välja tuua järgmise:
1 Koplimembraanide paigaldamine ja reguleerimine

2. Mängupuldi montaa¾
3. Vilemembraanide remont
4. Puitvilede puhastamine
5. Vilelaudade remont
6. Uute vilede valmistamine Hollandis, mis peaksid valmima aprilli lõpuks.
7. Sobiva materjali ja meetodi leidmine prospektivilede värvimiseks.
Ehkki algse kava järgi oli plaan Ülestõusmispühadeks mängupult tööle saada, siis olude sunnil on tulnud tööde järjekorda muuta, mis on toonud mõnenädalase viivituse ja praegu julgeme lootust anda, et esimesi hääli kuuleme orelist aprillikuu lõpus. 

Aprill

Eelmise kuu kokkuvõttes juba selgitati, et algselt kavandatud tööde teostamise järjekorra muutmise tõttu lükkus mängupuldi kasutuselevõtt edasi.

Algselt oli plaan vilestikuga seotud tegevused teostada peale mängupuldi, traktuuri ja tuulepõhjade korrastamist. Kuna orelirõdul paiknevad suurte vilede virnad segasid ehitustöid ja manööverpinda ei olnud, remonditi puitviled aprillis. Viledele tehti puidutehnilisi parandusi, neid puhastati ja tihendati. Suurte vi- lede tuulepõhjad orelis korrastati nii, et peale vilede remonti oli need võimalik paigaldada kohe oma kohale.

Aprillikuu suureks silmaga nähtavaks edasiminekuks olid tööd prospektiviledega. Lõunatorni deponeeritud viled puhastati, parandati ja sirutati ning kõik viled said uue hõbedase värvikuue, mille tulemusel mõjub orel kirikusaalis taas värskelt. Enam ei ole masendavat tühjust.

Samal ajal toimus membraanide remont. Uued nahad said 1472 vilemembraani.

Jätkusid traktuurireleede korrastustööd, ventiilide taastamine, uuendatud kiillõõtsade paigaldamine.

Lõpule jõudis uute asendusvilede valmistamine Hollandis, viled saabuvad kirikusse järgmiseks nädalaks ja jäävad ootama ore- lisse paigaldamist juunis-juulis.

Aprill oli oreli juures rahvusvaheline kuu. Nädal aega töötas kogemuste omandamise eesmärgil oreli juures Soome oreliasjatundja Marko Koskinen, kes oma kodumaal on suur pneumaatiliste orelite propageerija. 

mai

Maikuu on olnud töine, ometi ei ole esile tuua suuri etappe, millega uhkeldada. Juba aprillis tegin algust tuulepõhjadesse membraanide liimimisega, milline töö jõudis nüüd lõpule. Membraane oli kokku ca 1500 tk. Enne membraanide paigal- damist tuli registrikanalid puhastada ja lihvida ning valmistada taastatud membraanide paigaldamiseks ette. Peale membraanide paigaldamist järgnes kanalite sulgemine vilelaudadega ning membraanide kontrollimine ja seadistamine. Paralleelselt toimus toonireleede korrastamine. Uued nahad said kõik vahevekslite ja lülitusreleede klapid. Relee relee järel saavad paigaldatud eelnevatel kuudel valmistatud kiillõõtsakesed. Aegajalt teeb orel taas häält, ometi on reguleerimistööd veel palju ootamas.

Hollandist saabusid kohale uued asendusviled (160 tk) ja seal remonditud keelviled ca 100 tk. Algsed viled olid orelist varastatud enne 2. maailmasõda ja peale sõda keerulistes oludes hangitud asendusviled ei sobinud oma konstruktsioonilt ja mõõtudelt oreli kõlapilti.

Juunis jätkuvad tööd registrilülitusreleede korrastamisega ning algab vilestiku paigaldamise vastutusrikas protsess. 

juuni

Juunis jõudsid lõpule pneumaatiliste releede korrastamistööd. Palju tuli releesid reguleerida, tihendada liiteid, et saavutada funktsioonide toimimine. Seejärel jätkusid tööd viledega. Enne orelisse tagasi paigaldamist tuli viled hoolikalt puhastada. Vilede huulikuosa tuli ettevaatlikult pühkida luigesulega, väiksematel viledel peene pintsliga. Kõigi vilede kered said seest puhastatud spetsiaalsete harjadega ning kompressori tuulega tühjaks puhutud, lõpuks veel ka niiske lapiga üle pühitud. Peale puhastamist järgnes mõlkide sirgeks painutamine ning rebendite tinutamine, häälestusribade korrastamine, saavutamaks viledel täielik stabiilsus. Korrastatud viled said jälle sobitatud oma kohale orelis. Kuu lõpuks on enamus vi- lesid tagasi paigaldatud ning saavad alata häälestustööd.

Oreli kasutusele võtmine on võrreldes algselt kavandatuga viibinud.
Küllap leiaks nii mõnegi vabanduse selleks, aga lõppkokkuvõttes ununeb viivitamine üsna ruttu, kehvasti tehtud töö tuletab ennast aga kogu aeg meelde. Oreli tööle panemiseks on seetõttu vaja veel korrastada traktuuri mehaaniline osa, mille kulunud laagrite asendamine toimub lähinädalail. Lootus orel juuli lõpuks suures osas tööle saada on endiselt olemas, väiksemaid reguleerimisi tuleb aga teha ka edaspidi jooksvalt, vastavalt ruumi kliima muutumisele. 

Oreli lõunapoolse külje viled on nüüd jälle oma kohtadel, kusjuures esiplaanil olevad keelviled olid sel kohal viimati 22 aastat tagasi, aga töötanud ei ole nad juba üle kolmekümne aasta. Uued resonaatorid on valmistatud Hollandis. 

juuli

Juulikuu oli oreli juures remondi esimese etapi otste kokku sidumise aeg. Kõik varasemaltel kuudel valmistatud detailid ja korrastatud osad pidid leidma oma koha orelis ning saama tööle reguleeritud. Nii said tuulepõhjadele tagasi kõik viled, mis enne paigaldamist tuli korrastada. Vanade vilede kõrvale tihedasse ritta sobitusid ka kevadel Hollandis valmistatud uued viled. Peale vilede aklimatiseerumist said nad oma kõlakarakteri poolest registrite piires ühtlustatud, et ükski vile reas ei tungiks teistest liigselt esile, ega jääks ka varju. Seda tööd sai teha igal hommikul kuni kirikuuste avamiseni. Uste avamise järel algas temperatuuri kiire ja ebaühtlane kõikumine, mis ei lasknud saavutada ühtlast ja püsivat häälestust.

Palju tööd oli veel mängupuldis, kus tuli reguleerida täpseks mehhaaniline klahvide ülekandesüsteem. Kahjuks ei õnnestunud oreli mängitavust organisti jaoks parandada. Klahvikäik jäi ikkagi raske ja selle osaga tuleb tegeleda veel edasi, et leida sobiv lahendus mängitavuse parandamiseks.

Juuli lõpus sai orel jälle kasutuskorda ning kuu viimasel pühapäeval kõlas orel taas jumalateenistusel.

Kliima muutumisest tingitud reguleerimistega tuleb aga arvestada veel vähemalt kuni eeloleva kütteperioodi lõpuni. Loodetavasti avaneb võimalus uuel aastal jätkata ka juba oreliremondi järgmiste etappidega, et samm-sammult viia ette võetud töö lõpuni. 

2017

juuni

Eelmise aasta jaanuaris algas Kaarli kiriku oreli kapitaalremont. Korrastati mängupult ning esimese manuaali tuulepõhjad ja vilestik.

Sügisel jätkusid tööd tuulevarustusega ja oreli kaks suurt puhurit paigutati ümber nii, et neisse tuleb õhk nüüd läbi oreli. Kohe pärast jõule algasid ettevalmistustööd teise ja kolmanda manuaali tuulepõhjade remondiks.

Kuna mulle on teada, et oreli selles piirkonnas on aastate tagustel remontidel kasutatud niinimetatud pöördumatuid liime, siis tuli pooled membraaniraamid valmistada uued. Nii valmistati talveperioodil ette uued vilemembraanid, mis nüüd ootavad orelisse paigaldamist. Juba on üles märgitud ka kõigi manuaalide registrite mensuurid, mida oli vaja asendusvilede valmistamiseks. (Ligi 10% viledest varastati enne Teist maailmasõda ja sõjajärgsel ajal asendati valemõõdulistega ning nüüd tuleb need uuesti välja vahetada.) Mensuuride mõõdistamise lisaväärtus on see, et kogudus saab oma oreli andmestiku, mis võib olla ka edaspidi abiks vilede võimaliku kahjustumise korral.

Aktiivsed tööd oreli juures algavad juunis ning kestavad kuni sügiseni. Orel jääb osaliselt siiski kasutatavaks ja paljud koguduseliikmed võibolla ei hoomagi, et pool orelist on remondis. Kuid organistidele on see periood raske, sest oreli kõla kombineerimine on keerulisem ja kontserttegevus tuleb taas üle viia digiorelile. 

juuli

Juulis töötasime pea kõik päevad usinalt ning 2. ja 3. manuaali tagumised tuulepõhjad said remonditud, reguleerimine on veel pooleli. Samal ajal viletöökojas käib puuduvate tinavilede valmistamine ning kirikus algas puitvilede remontimine. Tisler plommib lõhki kuivanud viled ning teeb nad jälle tihedaks, et õige hääl välja tuleks. Kuu lõpus oli hea tunne, et mingid osad orelist hakkavad jälle kokku saama, seni sai kogu aeg ikka lahti võetud. 

Aegajalt astub läbi ka mõni külaline. Juulis käis meid vaatamas Saksa orelimeister Albert Nass ja kohalik kolleeg Tiit Kiik.

august

Augustis jätkusid oreli remondi tööd. Järjest võetI lahti ja korrastati releed ning paigaldati siis tagasi. Samal moel puhastati 2. manuaali suur tuulepõhi, eemaldati vanad membraanid ning paigaldati sisse uued. Väga suur töö oli kahe teise manuaali vilestiku kohal paikneva lõõtsa uuesti nahatamine. Vanad nahad tuli eemaldada ning paigaldada kihthaaval uued, et saavutada täielik õhutihedus ning vastupidavus aastakümneteks.

Puusepa käe alt käisid läbi enamus puitvilesid, vaid mõned tuleb teha järgmisel kuul. Viledel freesiti välja kuivamisel tekkinud praod ning plommiti sobiva puiduga. Sarnaselt jätkus ka puidust vilehoidjate restaureerimine, mis olid kuivamisel kannatada saanud ja ei omanud enam piisavat stabiilsust.

Endiselt tuli juurde teha membraane ja lõõtsakesi, mis hakkavad paigaldatuna lülitama üksikuid vilesid. Aga neid vilesid on ju üle kahe tuhande!

september

Oleme juuni algusest orelis praktiliselt iga päev töötanud, kuid siiski on veel mitmed toimingud vaja teostada ja päris septembri lõpuks kõiki töid lõpetada ei õnnestunud. Diakon Saimaga naljatasime, et tänavu valmivad kõik asjad hilinemisega, sest päikest oli nii vähe! Küünlavalgel ehitatud orelis ei ole meil tõhusate lampide ajastul töötades küll võimalust nuriseda, aga iga töö võtab oma aja ja oreli suurema töökindluse saavutamiseks registrikanalite katmine paberiga tõi kokkuvõttes paar nädalat tööd lisaks. Nüüd on see siiski tehtud ja tulemus vaeva väärt. Septembris saidki kõik tuulepõhjad korda ja tisler lõpetas ka puidutehnilised parandused puitvilede ning vilehoidjate juures. Puitvilesid oli selles etapis ca 200, kuid need on enamasti võrdlemisi suured ja vajasid käsitlemiseks palju ruumi. Nüüd on puitviled orelis tagasi ja esimesed registrid ka häälestatud ja üks juba mõned nädalad olnud kasutusel.

Hollandis käib usin metallvilede valmistamine, esimene partii hakkab lõpuks Tallinna poole liikuma. 

Õnneks on olnud häid abilisi tööde juures, kuigi noorematel on kooliaasta algus piiranud graafikuid. Õppimine on aga oluline ja ka oreliehituse alase järelkasvu koolitamine tähtis. Loodetavasti võib süttida neil sügavam huvi oreliehituse vastu.