Kaarli koguduse kontsertkoor on asutatud 1989. aastal Marika Kahari (peadirigent kuni aastani 1991) ja Piret Aidulo eestvedamisel. Koori peadirigentideks on olnud professor Ene Üleoja (1991- oktoober 1998), Heli Jürgenson (1999-2003), Mikk Üleoja (2003-2011), Raul Talmar (2012-2015). Teiseks dirigendiks on koori loomisest peale olnud koguduse peaorganist ja muusikajuht Piret Aidulo, kes peadirigentide vahetuse ajal jätkas koori ainsa dirigendina ning on nüüd peadirigendi rollis. Alates 2015 on teise dirigendina ametis Pärtel Toompere.

Kontsertkoor on aktiivselt osalenud koorikonkurssidel Eestis ja mujal (Prantsusmaa, Austria, Läti, Horvaatia) ning saavutanud mitmeid auhinnalisi kohti. Kahel konkursil on koor pälvinud kuldmedali: V Rahvusvahelisel Orlando di Lasso nimelisel koorifestivalil Roomas (1998) ja IX Rahvusvahelisel Rahvalaulude koorikonkursil \”Euroopa ja tema laulud\” Barcelonas (2006). 1993.a. oli koor kutsutud osa võtma Rahvusvahelisest vaimuliku muusika festivalist Czestohovas, kus toimus ka U. Sisaski Eesti Missa nn maailma esiettekanne E. Üleoja juhatusel. Alates 1994.a. on osaletud kõikidel Eesti üldlaulupidudel ja korduvalt Põhja-ja Baltimaade laulupeol. Samuti võetakse osa kõikidest kiriku laulupidudest ja Tallinna praostkonna laulupäevadest. 2012. a. juulis esindas koor Eestit Rahvusvahelisel koorifoorumil Saksamaal Wittenbergis, kuhu meid kutsuti seoses teema-aastaga Muusika ja reformatsioon.

2013. a. võtsid kontsertkoor ja kammerkoor Canorus koguduses tegevuselõpetanud segakoorilt üle kohustused segakoorilaulu pärandi hoidmiseks Kaarlis. Dateeritud ajalugu on 158 aastat. Erinevad koorikollektiivid on oma vanust hakanud lugema nende asutamisest, kuid laiemas pildis oleme kõik Kaarli koguduse laulupärandi edasi kandjad.

Lisaks laulmisele teenistustel Kaarli kirikus on kooril aktiivne kontserttegevus, teistes kirikutes on lauldud ka KML kontserdisarjas „Mu süda, ärka üles“. Pärtel Toompere algatusel on traditsiooniks saanud igakevadised suurvormide kontserdid.

Koor on tihti esinenud üldkiriklikel teenistusel, näiteks peapiiskop Urmas Viilma ja piiskoppide Tiit Salumäe ja Joel Luhametsa ametisse seadmise teenistustel, teema-aasta „Reformatsioon 500“ avamisel ja lõpetamisel ning piiskop Philippe Jourdani ametisse seadmisel Olevistes. Koostööd on tehtud mitmete kooridega, enam toomkooriga Laudate Dominum ning Viimsi kammerkooriga aga ka Estonia Seltsi segakooriga, kellega koos kanti nii oreli saatel kui ka XXI sajandi orkestriga mitmel korral ette C. Kreegi Reekviemi.

2004. Tobias-Duesbergi Reekviemi on korduvalt ette kantud oreli saatel aga 2004. a. Estonia kontserdisaalis ka Tallinna kammerorkestriga koos kooriga Lätist. Aastaid osaleti Coro Consonante töös, mis koondas lauljaid eri konfessioonidest, koos esitati suurvorme kirikutevahelise orkestriga Collegium Consonante.

Viimaste hooaegade jooksul on üles astutud Keila, Kose, Torma, Iisaku, Põltsamaa, Püha Vaimu ja Vigala kirikus, kuid ka näiteks Kehra rahvamajas ning kirikutes Peterburis, Soomes ja Rootsis.

Kontsertkoori repertuaari kuulub erinevate ajastute vaimulik muusika, tähtis osa on Eesti heliloojate kirjutatud teostel. Kaarli Koguduse Kontsertkoor on välja andnud 3 CD-d: U. Sisaski “Eesti Missa\” (1998), C. Kreegi\”Ma tulen taevast ülevelt\” (2005) ning H. Tedderi vaimulikke koorilaule koondav \”Sul olgu au“ (2006) ja olnud kaastegev P. Ripsi muusikalise etenduse „Esimesed jõulud“ CD-l (2003).

Koori repertuaaris on olnud suurvorme vanamuusikast tänapäevani. Lisaks eelpool nimetatutele G. de Machaut La Messe de Nostre Dame,  J. C. non Papa Requiem, J. Chr. Bach Magnificat,D. Bortnjanski „Keerubite laulud“, W. A. Mozart Missa brevis D-duur, J. Haydn Missa sanctae crucis,  A. Vivaldi Gloria, F. Schubert Missa G-duur, G. Donizetti Miserere,  C. Kreek Reekviem, H. Lepnurm „Lunastus Kristuses, A. Karindi “Oh kuidas pean Su nime kiitma”, R. Toi Te Deum,  P. Rips-Laul „Esimesed jõulud“. P. Sarapik „Kellamissa“, L. Gabral Kaarli Missa, M. Siimer Missa, Te Deum ja muusikaline jõululugu „Neljas kuningas ning „Lapsed vaatavad maailma pääle“, T. Rannu „Alguses“ (Memento tellimusel küüditamise 65. aastapäevaks), M. Sink „Pärast Kolgatat“, T. Trass Missa de Angelis (kirjutatud toomkiriku oreli 100. aastapäevaks) jt.

2018/19 hooajal oli kavas T. Trassi Orelisümfoonia psalmidega, mis kirjutatud Kaarli oreli remondi lõppemise tähistamiseks.

Koori 30 aktiivsest liikmest on algusaastatest laulmas Ille Kaseste, Kaire Kopli, Madis Rene Lember, Riho Kinksaar, Risto Pomerants, Eve Täht ja Toomas Hark.

Koori koosseis on viimastel aastatel kenasti täienenud. Oleme selle eest tänulikud ja ootame ikka juurde võimekaid lauljaid, kasuks tuleb nooditundmine.

Kontsertkoor harjutab üks kord nädalas, esmaspäeviti kell 18.00–21.00 Kaarli koguduse majas. Kõik uued lauljad on teretulnud!

piret.aidulo@kaarlikogudus.ee

PIRET AIDULO CV

PÄRTEL TOOMEPERE CV