Sool on ilmselt kõige levinum maitseaine, sest see annab toidule midagi juurde. Ilma soolata toitu valmistada on pea võimatu. See pole ainult tänapäeval nii. Sool oli tähtis ka perioodil, kui ristiusk tekkis ja loomulikult juba palju varem. Teame, et Jeesuski kasutab mitmes tähendamissõnas just võrdlust soolaga, sest see ilmestab inimestele kõige paremini seda olulist, mida Ta õpetab ja soovib.

Nii väljendab ka kõnesse toodud soolasuse mõiste seda, et ärge lobisege niisama, vaid rääkige asjast nii, et inimesed seda taipavad ja see neile korda läheb.

Kui see mõttekäik tuua tänasesse maailma ja kirikusse, võiks ehk öelda, et kirikus kõneledes olgu vaimuliku sõnum selline, mis inimest puudutaks nii, et sõnad saaks inimestele tähendusrikkaks.

Nii püüavad vaimulikud tuua jutlustesse ilmekaid näiteid, konkreetseid manitsusi, sobivaid võrdlusi ja palju muud, mis võiks kuulajaid puudutada ja luua häid ning positiivseid emotsioone. Ometi ei rääkinud Jeesus sageli seda, mis inimestele meeldis. Ta ei proovinud inimestele meele järele olla või tekitada neis positiivseid emotsioone. Jeesus rääkis ja pühakiri õpetab seda, mida inimesed peavad tegema, et pärida igavene elu ja armastus Jeesuse vastu kasvaks.

Kui oma elu elame Jeesuse järgi, siis tema on hea mõõdupuu, millega hinnata seda, millest kõneleb alanud kuuks apostel “Teie kõne olgu alati armu sees, soolaga maitsestatud”. Kl 4:6.

Kristuse Ülestõusmise valgust teie eluteele soovides

Jaak Aus