1862. aastal Kaarli kirikut ehitust alustades oli koguduse liikmeid 556 hinge. Kaheksa aasta jooksul kasvas see arv 3000ni ja pärast uue kiriku pühitsemist oli liikmeid juba 3700. Koguduse julgus nii võimas töö väikse liikmeskonnaga ette võtta oli suur.

Ehitusprotsess oli vaevarikas ja kogudus ainult oma jõududega hakkama ei saanud. Kulud olid suured ja abi vajati pidevalt. Suur toetus tuli Eestimaa rüütelkonnalt, aitasid ka mõisnikud, Evangeeliumi abikassa, Peterburi abikassa, keiserliku suguseltsi liikmed, eraannetajad… 1870. aasta 4. advendil peeti esimene jumalateenistus. Alates sellest ajast on Kaarli kirikus järjepidevalt kuulutatud evangeeliumi, jutlustatud, jagatud armulauda, ristitud, õpetatud katekismust, leeritatud, laulatatud, maetud, lohutatud ja jagatud lootust. Nii on loodud side möödunud aegade ja põlvkondadega ning järjepidevalt edasi antud vastutust oma kirikuhoone ja koguduse püsimise eest.

1905. aastal oli koguduse liikmete arv ligi 16 000, 35 aasta pärast 30 000, 1947. aastal juba 70 178. Möödunud aasta seisuga on meil koguduses liikmeannetajaid ainult 1817. Kas meid on piisavalt, et meile usaldatud kodukirikut- ja kogudust hoida? Kuidas saab igaüks meist selles osaleda?