Oleme astunud uude aastasse. Aasta vahetus on kujunenud otsekui piiril seismiseks eilse ja homse vahel. Uue aasta hakul vaadatakse tagasi möödunud aastale. Kirjutatakse aruandeid, tehakse kokkuvõtteid ning koostatakse analüüse. Antakse hinnanguid toimunule nii ühiskonnas, poliitikas kui üksikinimese elus. Seda kõike tehakse ehk ikka lootuses, et inimestena, organisatsioonidena, ühiskonnana võiksime teha järeldusi ja astuda uude aastasse. Uuelt aastalt ootame aga alati seda, et see oleks parem kui see eelmine oli, seatakse sihte ja pannakse paika eesmärke. Ja nii see kordub aastast aastasse, vaadatakse tagasi ja püütakse aimata, milline võiks olla uus eesootav aasta.

Jaanuarikuu juhtsalm ei anna meile otseselt mingit juhist või nõuannet, millest me koguduseliikmetena võiksime kinni haarata ja taibata, mida Jumal meile tahab ütelda algavaks aastaks. Ei ole soovitust, et palveta rohkem, käi kirikus sagedamini, ava ja loe Piiblit iga nädal ja siis on kõik sinu elus uuel aastal ilusam ja parem. Selles juhtsalmis on aga tegelikult kõik oluline olemas, sest see on otsekui usutunnistus, mille Peetrus annab, küll kõhklev, kuid tunnistus: Sinu sõna peale ma teen seda. Jeesuse sõna peale läheb ta ja heidab võrgud ning saab saagi, mida ei oleks osanud arvata.

Nii võiks ka igaüks uue aasta algul küsida: Mille või kelle peale me loodame? Keda usaldame? Kas loodame Jumala imelisele armule või inimlikule mõistusele? 

Lootes Looja armastusele ja uskudes, et kõik tuleb meile heaks, mis tuleb Tema käest, saame vaid olla tänulikud möödunu eest ja algaval aastal end usaldada Taevase Isa hoolde. Andkem oma elu Tema kätte, Tema sõna peale!

Õpetaja Jaak Aus