On alanud uus kirikuaasta ja koos sellega uus teekond, et taas käia läbi olulisi etappe Kristuse elurännakus ja eluloos. Kristuse kaudu võime tunda, kuidas Jumal meid on enne armastanud, kui meie oleme teda hakanud armastama. Võime jälle kogeda seda heldust, mida meile osutatakse ja igapäevaselt kingitakse.

Tehes oma magistritööd, mis uurib koguduse liikmete teadlikkust kogudusest ja nende koguduse töö korraldusega seotud vajadusi, olen palju analüüsinud koguduseliikmete vastuseid minu poolt esitatud küsimustele. On palju, mille üle rõõmu tunda ja on selliseid mõtteid, mille üle tasuks ehk alanud kirikuaastal mõtelda.

Meil igaühel tasuks mõelda, kui palju võtame aega Piibli lugemiseks. Milline on meie palveelu? Kas oleme mõistnud sakramentide tähendust ja nende vajalikkust oma elus? Kuidas saame kaasa aidata oma armsa kiriku remondile ja koguduse edendamisele?

Neid küsimusi võiks olla veelgi ja nende üle tasuks mõtiskleda just seepärast, et leides neile vastused, saame tunda kõike seda, mida Jumal meile on andnud. Jumala Sõna, sakramendid ja kõik teised armuvahendid ühendavad meid Issandaga. Ühendus temaga aga tähendab seda, et võime kogeda kõike seda, mida Tema meile annab.

Uuel aastal on kombeks midagi soovida. Minu sooviks on, et alanud kirikuaastal oskaksime ja tahaksime rohkem süveneda erinevatesse Jumala poolt antud armuvahenditesse, et elaksime oma elu teadlikumalt Temale ja kaasinimesele. Siis saame tunda tõelist rõõmu ja õnne, mis meile on siin elus antud.

Õpetaja Jaak Aus