On augustikuu ja kuigi suvi veel kestab on ilmselt paljude mõtted suunatud algavasse kooliaastasse. Peatselt on taas käes aeg hakata tarkust taga nõudma.
See eestikeelne ütlus on kooliaasta algul kindlasti sageli kasutatav. Selles väljendub õppijate soov ja tahe omandada teadmised, mis aitavad elus edasi ja tagavad piisavad oskused elus toimetulekuks ning kasuliku ja tulutoova eriala leidmiseks.
Tänases maailmas, kus üldiselt taandatakse elus tuntav rõõm ja rahu just majanduslikule heaolule, hinnatakse sageli just materiaalset ja mõõdetavat. Majandus ja teadus peaks otsekui tagama selle, et inimeste elu võiks kulgeda õnnelikult ja vajadused oleks rahuldatud.
Ometi tunnistab meile Jumala Sõna, et Jumala kartus on tarkuse algus. Kindlasti ei tohiks selles kontekstis käsitleda kartust kui hirmu, et kui sa nii ei tee, siis saad karistada. Seda kartust võiks mõista aukartusena, kus inimestena peame tunnistama oma piiratust, sest kuidas me ka ei püüaks, targaks ei saa meist keegi. Ütleb ju üks laulusalm;\” Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina.\”
Inimene peab õppima ja raamatuid lugema, kuid selle juures ei tohi unustada seda, milleks oleme loodud. Ei ole meile ju elu antud selleks, et hüvesid teenida, vaid selleks, et olla inimesed. Inimeseks olemine aga eeldab, et raamatutarkusele lisaks õpime kuulama oma südame häält ja kasutame meile antud ande teiste inimeste teenimiseks. Ka kooliõpetaja, kui ta seisab klassi ees, ei õpeta ainult teadmisi, vaid annab isiksusena edasi ka väärtuseid ja tõekspidamisi, mida ta eneses kannab ja tähtsaks peab.
Tahaksin kõigile õppijatele ja õpetajatele soovida, et algav õppeasta võiks avada raamatutarkuste kõrval ka vaimseid väärtuseid. Väärtuseid, mida on rahas mõõta raske, kuid mis on kindlasti hinnaliseamad kullast ja tagavad meile kõik selle, mida inimestena tegelikult selles maailmas vajame.
Apostel Paulus ütleb: Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi. 1Kr 13:1-3
Õpetaja Jaak Aus