Kristuse lunastustegevus kulmineerub tema minekuga Jeruusalemma. Kirik meenutab tema saabumist Palmipuudepüha tähistamisega. Prohveti ettekuulutus kuninga tulemisest, kes on õiglane ja aitaja, täitub Jeesuse ratsutamisega pühasse linna. Paasapüha ootuses oli sinna kogunenud palju palverändureid, kes võtsid teda vastu rõõmuhõisetega. Teele visati palmioksi ja hüüti: „Hoosianna, õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!“
Kuningas tuli aga ees ootas teda alandustee, kannatustee, surmatee, sest enne ülestõusmist pidi ta taluma teotust, pilget, reetmist, salgamist ning viimaks kuulama rahva surmamõistvat otsust: „Poodagu ta risti!“
Kas Jeesusel oli võimalus sellest teest loobuda? Ajaloo uurijad arvavad, et talle pakuti mitmeid võimalusi kõrvale hoida või põgeneda. Ketsemani aias palvetas ta asjasse selgust otsides ka ise: „Minu Isa, kui on võimalik, siis mingu see karikas minust mööda! Ometi mitte nõnda, kuidas mina tahan, vaid kuidas sina tahad!“ Seda ülempreesterlikku palvet peetakse ristitee üheks kõrghetkeks. Valmisolek alluda ka ahastuses ja kõige raskemas elumures Kõigekõrgema tahtele, väljendub sõnades: Isa, sinu tahtmine sündigu!

Siit edasi läks tee loogilist rada pidi. Juudas reedab mõnekümne hõbeseekli eest oma õpetaja ja Jeesus vahistatakse. Ta seisab ülempreester Kaifase ja maavalitseja Pilaatuse ees. Temas ei nähta otsest süüd kinnipeetaval. Pilaatus küsib: „Mida ma pean tegema Jeesusega, keda hüütakse Kristuseks?“ Ta isegi pesi oma käsi rahva ees ning ütles: „Ma olen süütu selle verest!“
Rahvas oli valikute tegemisel mõjutatud ülemate usulisest ja poliitilisest tahtest kõrvaldada rahutust tekitanud mees ja nõustub kurjategija Barabase vabakslaskmisega ning nõuab Jeesuse hukkamist. Kui kiiresti muutuv on inimeste meelsus!
Ristitee Kolgatale on Jumala Poja lepitustee, ohvritee, lunastustee, õnnistustee, elutee. Suur Neljapäev.Igavese elu tõotust kinnitab Jeesus viimasel õhtusöömaajal oma õpilaste keskel. Ta võttis leiva ja karika ning ütles, et kes sööb minu ihu ja joob minu verd, sellel on igavene elu ja ma äratan ta üles viimsel päeval. Armulaua osadus annab uut lootust kõikidele, kes võtavad vastu Õnnistegija kutse: Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise!
Suur Reede. Jeesus kannab risti Kolgata mäele. Ta naelutatakse ristipuule surma ootama. Ahastuses hüüab ta: „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mind maha jätsid?“
Evangelist Luukas rõhutab veel Jeesuse täiuslikku usaldust oma Isa vastu, kui edastab Kannataja viimased sõnad enne oma surma: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!“ Jeesuse ihu mähitakse puhtasse lõuendisse ning pannakse hauda ja veeretatakse suur kivi haua uksele. Saabub vaikus!

Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu!

Suure nädala päevadesse rahu ja õnnistust soovides

Piiskop Einar Soone