Pühapäeval, 20. juunil kell 10 toimub Kaarli kirikus surnuaiapüha missa kõigi lahkunute mälestuseks. 

Igal aastal, enamasti rohkem just hingedekuul ja jaanipäeva paiku meenutatakse ja mälestatakse neid, kes on siit ajast igavikku kutsutud. Tänumeeles mõeldakse tagasi esivanematele, sest ilma nendeta ei oleks ju meidki. Käiakse oma armsate haudadel, korrastatakse kalme ning süüdatakse küünlad. Mälestusmissa toimumine kirikus annab meile hea võimaluse mälestada kõiki oma lahkunuid, olenemata sellest, millistel Tallinna või pealinnast kaugemal olevatel kalmistutel nad puhkavad. 

Kui me kedagi mälestame, siis teisisõnu me peame lahkunut meeles, me mäletame teda ja oleme tänulikud selles eest, mida lahkunu oma elupäevis sai meile oma mõtete, sõnade ja tegude läbi kinkida ning meid rikkamaks teha. See on kindlasti õige, et me peame oma lähedasi meeles, aga mitte ainult. Ristiinimestena on meil võimalus lahkunute eest ka palvetada. Mõelgem sellele, kui palju on ehk neid meie lähedastest, kes on maetud ilma Jumala Sõna ja palveta. Veelgi rohkem on ilmselt aegade jooksul neid maetuid, kes ei olnud ristitud ja keda kiriklikult ei maetud. Nemadki vajavad ligimestena meie palveid. 

Ehk pole see meile veel väga teadvustunud või omaseks saanud, et oma lahkunute eest saame palvetada. Oma lahkunuid palves meenutades ja mälestades osutame neile jätkuvalt aga armastust. Selline palve ka tundmatute eest on ilus armastustegu. Me saame paluda, et nad puhkaksid Jumala rahus, saaksid osa igavikust ja et Jumal oleks neile armuline ning nad jõuaksid taevasesse isakoju.

Surmale ja igavesele elule mõeldes vajab meiegi usk ülestõusmisesse jätkuvat kinnitust ja julgustust. Surnuaiapüha missa lahutamatuks osaks on saada osa Issanda andidest — Jumala Sõnast ja armulaua andidest, mis kinnitaksid meie usku ja hoiaksid meid õiges usus igaveseks jäädavaks eluks. 

Need, kes Kaarli kirikus on armulaual käinud, on tähele pannud, kuidas altariruum moodustab täisringi — sellest nähtav poolkaar jääb meie poole, st siia maailma, ja täiskaare teine pool ulatub nähtamatusse maailma, pühade osadusse. Nii lõikub maine taevasega, patune maailm püha ja kirkaga. Sellesse nähtavasse ja nähtamatusse pühade osadusse kuulume meiegi — elame, liigume ja oleme küll siin maailmas, kuid kristlastena vaatame usus ja lootuses ka taevase kodumaa poole, et meiegi jõuaksime õigete ülestõusmisse. Osaledes surnuaiapüha missal saame kinnitust oma usule, kasvada lootuses ning osutada armastust oma ligimese vastu ja selle kõigega armastust Jumala vastu.

Oma lahkunute mälestamissoovist saab teada anda enne missa algust käärkambris või edastada need koguduse kantseleisse telefoni või e-posti teel.