Tallinna Toompea Kaarli Kogudus

Kirikukalendris on kõrvuti kaks olulist päeva, mille mõistmine aitab paremini aru saada kristliku elu mõtte sügavamatest tähendustest. Rahvas tähistab talverõõmude lustimisega vastlapäeva, mis kannab endas aegade jooksul talletatud kombeid ja tavasid. Paljudes kristlikes riikides korraldatakse karnevale ja pidusid, teadmises, et järgnevalt algab Kristuse kannatamise aeg, algab paastu- ja palve aeg. Esimene päev paastuajas on tuhkapäev. […]

Issanda templissetoomise püha ehk küünlapäev on 2. veebruaril. See on püha, mis sageli jääb argise ruttamise juures varju ja märkamatuks. Ometi on see püha, mida kirikus peetakse ja mis ka rahvakalendris on oma kindla koha leidnud. Vana Testamendi seaduse kohaselt ei tohtinud naisterahvas, kes on sünnitanud poja minna templisse 40 päeva, sest teda loeti ebapuhtaks. […]

Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. (Lk 2:10b-11) Need ingli sõnad on kirjas jõuluevangeeliumis ning täpselt sedasama rõõmusõnumit on talve kõige pimedamal ajal kuulnud ka meie esivanemad juba palju põlvkondi tagasi. Nende jaoks oli see […]

Parandage meelt, sest taevariik on lähedal! Matteuse evangeelium 3:2 Jumalast eemaldunud inimene jõuab varem või hiljem äratundmisele, et vaid isiklikust elukogemusest ei piisa maailma müsteeriumi mõistmiseks. Sajandite jooksul pudeneb Looja täiuslikku olemust varjava eesriide küljest väikesi tükikesi, et suudaksime kild haaval hoomata tema vägevust ja suurust ning tema loomingu hämmastavat loomulikku korrapärasust. Laste andvendkalendri piltidelt […]

Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest. Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule käele. Mt 25: 31-33 Oleme harjunud kirikutes nägema altarimaale. Sageli kujutatakse neil […]

Vaid hetke kestab suvi ja kajab linnulaul, vaid silmapilguks lõhna on lillel kaunimal. Kõik eilne on kui uni, ei homset tunne ma. Kui taevast Isa tunnen, võin ikka tänada. Vaid hetke teekond kestab ning kõlab siin mu laul ja ruttu õhtu jõuab ka päeval pikemal. On eilne nagu uni, ei homset tunne ma, kuid oma […]

Aga keegi seadusetundja kostis Jeesusele: „Õpetaja, seda öeldes sa solvad ka meid.” Tema aga ütles: „Häda ka teile, seadusetundjad, sest te koormate inimesi vaevukantavate koormatega, ise ei pane aga neile koormaile sõrmeotsagi külge! (Lk 11:45-46) Need Jeesuse sõnad on karmid ja mõtlemapanevad, see on Jeesuse viis „ raputada“ kuulajaid tema sõnade üle mõtlema. Jeesus kutsub […]

Teie olete armu läbi päästetud usu kaudu – ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt. Need apostel Pauluse sõnad on pärit tema kirjast Efesose kogudusele ehk „pühadele, kes on Efesoses, ja usklikele Jeesuses Kristuses“. Ehkki nii on kirjutatud väga palju aastaid tagasi, on meie kaasajalgi põhjust mõtiskleda selle üle, mida või […]

Jaanikuu tähtpäevadest on kirikukalendrisse märgitud Eesti lipu päev (4. juunil), Leinapäev (14. juunil), Võidupüha (23. juunil) ja apostlite Peetruse ja Pauluse päev ehk peeterpaulipäev (29. juunil). Kõige enam on siiski rahvatraditsioonis koha leidnud ja tähistamisväärseks peetud Ristija Johannese sündimise püha ehk jaanipäeva (24.juunil). Kui kristliku tava kohaselt tähistatakse apostlite, märtrite, usutunnistajate ja pühakute mälestuspäevadena nende […]

Käesoleva aasta maikuusse jäävad kolm kirikupüha, millest kahte võib nimetada suureks. Ka Kristuse Taevaminemise püha on oluline, kuid ta jääb Nelipühade ja Kolmainupüha varju. Siiski moodustavad need teatud terviku.Taevaminemise pühal meenutame seda, kuidas Kristus võeti taevasse. Samas ei tähenda see järjekordse loogilise sündmuse konstateeringut, vaid seal annab Kristus ka konkreetsed tõotused. Üks neist on kirjas […]